8 JUL. 2022 · Kuidas saavutada olukord, et metsaomanik oleks vabatahtlikult huvitatud loodusväärtuste olemisest ja tulemusest oma maale – see on võtmeküsimus tänase elurikkuse kriisi lahendamiseks, leiab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Taskuhäälingu viimases saates arutlevad Eelmaa ja Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selle üle, kuidas leida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel. Saatejuht aasta keskkonnavaldkonna mõjuisikuks valitud Reigo Ahven.

1 JUL. 2022 · Mida täpsemad on andmed, seda paremini saame kasutada metsaressurssi ning planeerida vajalikke tegevusi, muuhulgas ka metsade kaitsmist. Tahame küll teha teaduspõhiseid otsuseid, kuid sageli jääb asi andmete puudumise taha. Siinkohal tulevad appi kõikvõimalikud digitaalsed lahendused. Millised on tänapäevased viisid metsaandmete kogumiseks, mida nende andmetega teha saab ning kui täpseks saab minna metsa mõõtmisel ja hindamisel? Digimetsanduse tuleviku üle arutlevad saatejuht Reigo Ahvena taktikepi all Tartu Ülikooli metsade kaugseire kaasprofessor Mait Lang ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri juhtivspetsialist Madis Raudsaar.

24 JUN. 2022 · Metsandus on ainuke inimtegevuse ala, mis toodab meile vajalikku materjali ja samas pakub liikidele elupaiku. Räägitakse liikide kadumisest, ka metsaliikide puhul. Kas selles on süüdi metsa majandamine või vastupidi - see, et meil on metsades nii palju liike mida kaitsta näitab, et midagi on tehtud hoopis looduse suhtes õigesti? Taskuhäälingu kaheksandas osas arutlevad Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira ja Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste just selle üle, kuidas inimene ja loodus korraga eksisteerima mahuksid.

17 JUN. 2022 · Kvaliteetse puidu kasutame palkidena ära ehitus- ja mööblitööstuses, kuid metsast tekib paratamatult ka materjali, millele täna väga laiu kasutusviise pole. Puidutööstuse jäägid ning madalakvaliteetne puit, mida mujal kasutada ei saa, jõuab praegu enamjaolt biokütusena soojus- ja energiamajanduse tooraineks. Seda võib pidada omamoodi puidu väärindamiseks seni, kuni soe ja valge kodu on inimeste jaoks väärtus. Kui mehaaniline puidu väärindamine on täna Eestis kõrgel tasemel, siis teadlased murravad igapäevaselt pead selle üle, kuidas leida rakendust peamiselt madalakvaliteetsele lehtpuule. Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia laboris katsetatakse nii haavast ristkiht liimpuidu valmistamist kui puidupõhiste kilematerjalide loomist. Puidu väärindamise tuleviku üle arutlevad Mihkel Annus Eesti Taastuvenergia Kojast ja Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia professor, puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kers.

9 JUN. 2022 · Metsaharidus ja ettevõtlus - milliseid spetsialiste on meil tulevikus vaja? Meie tulevikumetsad vajavad nii südame kui teadmistega spetsialiste ja just praegu on Sul võimalik alustada oma metsanduskarjäärile vundamendi rajamist nii Luua metsanduskoolis kui Eesti Maaülikoolis, sest mõlemas koolis on alanud sisseastumisperiood. Kuidas saada metsanduses tippspetsialistiks? Kas hea metsamees peab metsa ja loodust armastama? Kuidas koos noorte ootustega muutuvad tuleviku töökohad? Kas masinad võtavad tulevikus inimestelt töö ära? Metsandushariduse oleviku ja tuleviku üle arutlevad Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ning metsakorraldaja ja Barruse saeveski ostujuht Kristjan Kund.

3 JUN. 2022 · Kas puit saab asendada nafta? Puit koosneb samamoodi suuresti süsinikust nagu fossiilsed kütused. Seetõttu saab kõike seda, mida tehakse näiteks naftast, teha ka puidust. Milline on puidu potentsiaal keemiatööstuses? Elementiderohet keerulist teemat aitavad selgitada meie tippteadlased - Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kaasprofessor Siim Salmar ning Taltechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori juhataja Andres Krumme. Saatejuht Reigo Ahven.

27 MAY. 2022 · Miks ehitada maju puidust ja kas meie metsades kasvav puit on ehitamiseks sobiliku kvaliteediga? Arhitektid on koos inseneridega välja töötanud süsteeme, et puitehitisi oleks kergem ja odavam ehitada - puitpaneelid, ristkiht, moodulid jne. Ometigi näeme ikka kerkimas betoonist ja penoplastist maju. Miks me ei kasuta ehituses rohkem puitu kui taastuvat ja keskkonnasäästlikku materjali? Saatejuht Reigo Ahvena külalisteks on puidutöötlemisettevõtte Arcwood juhatuse liige Tarmo Tamm ja hinnatud arhitekt Sille Pihlak.

20 MAY. 2022 · Kliima muutub, keskkond muutub- millised metsad me kasvatame? Metsadele pannakse suuri lootusi süsiniku sidumisel, kuid ka mets ise kannatab kliimamuutuste käes. Või siis mitte, ehk ongi looduses mitmesugused muutused normaalsed ja me ei peaks seda nii traagiliselt võtma? Kliimakriis käib käsikäes energiakriisiga. Kas puidu põletamine fossiilkütuste asemel on hea mõte? Kuidas peaks metsa kasvatama, et sealt ei tuleks nii palju vaid ahju ajamiseks sobilikku materjali? Küsimustele, kuidas muutuvas maailmas tulevikumetsi kasvatada, otsivad vastuseid Maaülikooli metsapatoloog, professor Rein Drenkhan ning metsakasvataja Anti Rallmann. Saatejuhiks ikka Reigo Ahven oma tuntuses ja uudishimus.

13 MAY. 2022 · Metsandusele pannakse kliimamuutustega võitlemisel suuri lootusi. Miks? Kas mets võiks siduda kogu ülearuse süsiniku? On üsna arusaadav, et puu võtab kasvades õhust süsinikku ja talletab selle oma tüvesse ning teistesse osadesse. Aga kuidas satub süsinik metsamulda? Metsanduse ja süsiniku seosest aitavad aru saada Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisrühma juht Annela Anger-Kraavi ning Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse professor Ahto Kangur. Saadet juhib külalissaatejuht Mari Kartau.

29 ABR. 2022 · Kas metsad on meie maakera kopsud? Süsinik ei ole meie vaenlane, aga halb on see, kui teda on atmosfääris liiga palju. Ka teemandid, pliiatsisüsi ja mõnus kerge rattaraam on süsinikust. Milleks veel süsinik inimestele kasulik on? Kas puidust maja või puulusikas on ka suuresti süsinikust? Mis seos on metsal ja süsinikul? Saatejuht Reigo Ahvenal aitavad teemat avada Eesti Maaülikooli teadlased Jürgen Aosaar ja Steffen Manfred Noe.